top of page

In p’éeli’ kúuntik-inbáaj yéetel in ch’i’ibal tu kajtalil San Antonio, Toledo

Updated: May 23, 2022

By Florencio Rash


Translators: Ismael Tun, Jessica Tuz, Melissa Ake, Jassem Cahuich, and Joshua Avilez


Leken xi’iken tu kajtalil San Antonio tu Distritoil Toledoe’, ku páajtal in p’éeli’kúuntikinbáaj yéetel in láak’tsilo’ob, beyxan kin máansik utsil yéetel kin ts’aikinbáaj in wojéelt u suukbe’enilo’ob in ch’i’ibal. Ichil in táankelemtal Roaring Creeke’ yéetel bejla’e’ xoknáalen tu Noj naajil xook Belizee’, junmáal kin xíimbaltik u nojolil tu yáam ja’ab tu wi’inalil junio yéetel julio. Ka’ap’éel ti’ le ya’abkach jats’uts ba’alo’ob ts’o’ok in ki’ óoltiik yéetel xan yo’osalo’ob ts’o’ok in seen kaniko’, leti’ob u múuch’ k’a’axal u le’ob cuhune uti’al u tsíikta’al naaj yéetel k bin ich u kool in nool yéetel in ka’ suku’uno’ob.

U xíimbalta’al xt’úulbej1 tu ts’u’ loba’anile’ a machmaj máaskabo’ob yéetel báato’ob uti’al a ch’akik u le’ cuhune’, ka’ana’antsilil, ba’ale láayli’ náaysaj óole’. Yáan súutuke’ k xíimbal ich xts’ots’opluuk’il2 tu’ux k jakchajal3 yéetel k ts’ipk’ajal4, beyxan ku bo’onbo’onpajal k nook’ yéetel luuk’ keex ma’ chúunuk le meyajo’. Wa keex xan je’el u béeytal k máan ichil jump’éel beel jae’ uti’al k jáan ichkíili’, lelo’ siis óol yéetel jets’ óol. Tu yáam le beejo’ ku bin k báaxal t’aan uti’al ma’ k ilik k k’uchul. Ken k’uchuko’on te’ tu’ux ko’on meyajo’ k jáan je’esikikbáaj yéetel k uk’ik ja’.

U ch’a’akal u le’ cuhune’ p’isbáaj u ka’anal tumeen ka’analtak u k’abo’ob, le o’olale’ u che’ilo’ob bambooje’ ku k’a’abéetal bey eebil uti’al k na’akal ka’anal. Tso’okole’, le bamboojo’ ts’u’utsuy che’5 leti’ meentike’ ku yáantiko’on uti’al k na’akal séeba’an, bey xan yo’osal le joolo’ob utsil k’óoyláanta’ano’ob6 tu’ux k yáa’che’tiko’. U na’akal máak ka’anale’ bey wa sajbe’entsile’, ba’ale’ jach tu jaajile’ ma’ beyo’, tumen chen bey mix ba’ale’ ken a wile’ ts’o’ok a k’uchul tu k’ab le che’o’. Uti’al a na’akal tu k’abe’, k’a’abéet mu’uk’a’anech uti’al a péeksik le báat yéetel le máaskabo’, tuméen u le’ le cuhuneo’bo’ núuktak yéetel je’el u lúubul ta wóok’ole’. Bey in wóol ka’achile’ wa jach chéen ch'a'abil ka' tin yáax ilaj in ka’suku’uno’ob u na’akalo’ob ka’anal, tin tukultaje’ wa beyxan je’el in meentike’, keex juntúul máaken mix ba’al u wóojel. Ku ts’aik utsile’, jtsa’ayen yéetel ki’imakchaj in wóol, beyxan tin wu’uyaj in p’éeli’tal yéetelo’ob kex wa chéen jun chan súutuk.



Mina’an mix jump’éel kisbuuts’7 uti’al k púutik 8 u le’ le cuhuneo’bo, ts’o’okole’ uti’al ka’ a k’óoch junk’áal yéetel ka’ xíimbalnakech ka’ap’éel milee’ jump’éel ba’al ma’ jach chéen ch’a’bili’. K xíimbal tu kool k nool tak tu naajil, keex junk’áal babalsut9 k beetik. Yaan k’íine’ ku náaksik in wóol, óol in xump’atik. Chéen ba’ale’ ba’ax jak’ik in wóole’, in ka’láak’o’obo’ ma’ wa ka’ana’antako’obi’, leti’obe’ ku seen che’ejtikeno’ob yéetel ku ya’aliko’obe’ bey suuka’anili’ u kuxtalo’oba’.

Ts’o’okole’, k jaykúunsik10 u le’ le cuhune’ob yóok’ol le lu’umo’ yéetel k múuchkíinsik keex tak junk’áal u wáalal. Beytuno’, k chúunsik k jatik’esiko’ob11 jujump’éelil tu táan chúumukil. Jump’éel meyaj ma’ chéen ch’a’bili’ tu’ux ku k’a’ana’antal jump’íit a muuk’ ba’ale’ u súutukil12 u ja’atal u le’ cuhuneo’be’ jach ku ka’ansik u muuk’ u k’aab máak. U ts’ook’e, bey wa ts’oka’an le ts’u’uts’uy meyajo’oba’ ba’ale’ ma’tan in wilike’ wa chéen ma’ k’uchuk u jach talamilo’.

Ti’ u chúumbale’, táan in wu'uyikinbáaj je'el in tsa'ayale'13, táan in wa'alike' je'el in k'axláantik u le’ cuhuneob ti’ u wíinikilche’il le naajo’. Ba’ale’, ku talamtalten14 yaan jump’éel tsoolil15 k’a’abéet u bisa’al. Le je’elo’ k’a’abéet u táan óolta’al u ta’asal tu beelil beyxan u ts’a’apal16 toj, ka’abéet u yutsil k’axta’al ti’ le che’obo’ uti’al ma’ u jalchajal17 lu’um. Le le’obo’ k’a’abéet u k’a’axalo’ob óoxp’éel tu’uxil: tu chúumuk, tu k’as p’iich yéetel tu xuul. K’a’abéet jach kanáanbil u k’a’axal18 tu tojil, jump’éel ba’al ma’ in kani’. Ts’o’ok in cháanbel jóok’ol táanil19 yéetel in kaambalil, ba’ale’ láayli’ k’a’abéet in ts’aikinbáaje’20.


A máansik a kuxtal ti’ maaya kaaje’ ma’ je’ex a kajtal ti’ jump’eel noj kaje’ tumen le ken jo’opok a k’axik jump’éel naje’ óol tuláakal le táankelem xi’ipalalo’obo’ ku taal u yáantecho’ob. Beyanil, tu láakal in máasewáal maya ch’i’ibale’ óotsilo’ob, tumeen wa yo’osal taak’ine’ ma’ jach yaanti’obi’, ba’ale’ tuláakalo’obe’ jach ayik’alo’ob tumen ku paklan táan óoltikubáajo’ob yéetel ku yáantikubáajo’ob ti’ ba’ax ku k’a’ana’antal. In tukultik tene’ ayik’alo’ob xan yéetel u páak’alo’ob, mina’an u jeel ba’al beyo’.

Ba’ale’ u meyajtik máak koole’ ma’ chéen ch’a’abili’ jump’éel ts’u’uts’uy meyaj, leti’ ts’o’ok in kanik ichil lek in bin xíimbal San Antonio. Yaan a páaktik21 le k’áaxo’, beyxan jach k’a’abéet u yáantal u yeej a máaskabo’ob. Ka tóokik le kool yéetel wa jaytúul uláak’ ajkolnáalo’ob, ts’o’okole’ ma’ili’ úuchuk le paak’alo’ ku ka jáanilkúunta’al tu ka’aten.

Ba’ale’ ki’imak óolalil22 xan a jáanilkúuntik a kool. Ken ajkech ja’atskab k’iine’ ka wilik le ki’waj ku lookáankil yéetel u yooxoláankil ts’áaja’an tumeen le xko’olelo’ob yóok’ol u lelemkil chakt’abe’en k’áak’il le k’óobeno’23. Jump’éel le jach k’aj óola’an ki’waja’ leti’ u caldo le kaax ts’áaja’an u iisilo’ob yéetel u le’ cilantro ku jaanta’al yéetel u chokol waajil xi’im. Le caldoe’ jump’éel suuka’an jaanal, le ki’waja’ jéeba’ax k’iine’ ma’alob uti’al jaantbil.



6:00 u taal u sáastale’, kolnáalo’obe’ ts’o’ok u búukintiko’ob u yeexo’ob yéetel jump’éel chowak k’ab beyxan u jo’osmajo’ob u yeej24 u máaskabo’ob u puli’. Ichil a xíimbal táankabe’ ka wu’uyik u ch’i’ch’i’áankil25 le ch’íich’o’obo’, ka wilik u p’ul ja’il le k’áaxo’ beyxan u léembal u juul le k’iin uti’al u chéen taal u chúunk’intalo’. A woojel túun tu súutukile’ ma’alob k’iin uti’al bin ich kool. Lek in bin tu kool in noolo’obe’ ku bisik ten 15 wa keex 20 minutes, yaan k’iine’ k’a’ana’an in na’akal ti’ búu’tun26. Mantats’ uts tin wich in cha’antik u chowak tsoolil le ya’ax nal yéetel u pak’áalil le ja’aso’obo’. Yaan k’iine’ láayli’ je’el a wilik mejen jaalejo’ob táan u jaantiko’ob u yich Cuhune te’ bejo’ bey xan uláak’ ba’alche’ob yéetel ch’íicho’ob jée’bix panch’eelo’ob yéetel xt’uut’o’ob.

U k’iinil meyaje’ ku chúunsa’al yéetel u tse’elel le aak’o’ob kíinsik le pak’áalo’obo’ yéetel ku jóoya’ta’al le nalo’ uti’al ka t’a’ajlak yéetel ka píimlak u yich. Le Maya’obe’ jach jmeeyjil máako’ob yéetel jach chúuka’an u yóolo’ob u meyajtik u koolo’ob tumeen ku alab óoltiko’ob27 le pak’alo’ob ti’ u jaanalo’ob sáasamal. Tuláakalo’obe’ yaan u koolo’ob chuuptak yéetel u pak’áalil ja’as, ts’íim, makal yéetel nal. Mix bik’in a kíimil yéetel wi’ij wa ya’ab ba’al a paak’maj ichil a kool.



Beyo’ ya’ab ba’alo’ob ka kanik ichil jump’éel maya kaaj. Le jkajnáalo’obe’ éetailo’ob yéetel tuláakalo’obe’ múuch’o’ob, jump’éel ba’al a’alik máaxen28. Beytuno’ to’one’ máasewáalo’on, le beetike’ mantats’ k’a’ana’an k e’esik k miatsil beyxan máaxo’onyéetel xan k nook wa k t’aan, wa tak ichil k k’iimbesajo’on wa keex u suukbe’enilo’ob bix k k’axik náajil wa k meentik k koolo’on.


Photos by Florencio Rash and Aaron Palacio



_________________________

Florencio Rash is an English major at the University of Belize. He lives in Roaring Creek Village and enjoys playing football and spending time with his family.



The Yucatec Maya translators Ismael Tun, Jessica Tuz, Melissa Ake, Jassem Cahuich, and Joshua Avilez are students at Universidad Intercultural Maya de Quintana Roo (UIMQROO) in Mexico.




64 views0 comments
bottom of page