top of page

In p’éeli’ kúuntik-inbáaj yéetel in ch’i’ibal tu kajtalil San Antonio, Toledo

Updated: Nov 22, 2024

By Florencio Rash


Translators: Ismael Tun, Jessica Tuz, Melissa Ake, Jassem Cahuich, and Joshua Avilez


Leken xi’iken tu kajtalil San Antonio, Toledo Distritoe' ku páajtal in p’éeli’kúuntikinbáaj yéetel in láak’tsilo’ob, beyxan kin máansik utsil yéetel kin ts'aikinbáaj in wojéelt u suukbe’enilo’ob in ch’i’ibal. Ichil in táankelemtal Roaring Creeke’ yéetel bejla’e’ xoknáalen tu Noj naajil xook Belizee’, junmáal kin xíimbaltik u nojolil tu yáam ja’ab tu wi’inalil junio yéetel julio. Ka’ap’éel ti’ le ya’abkach jats’uts ba’alo’ob ts’o’ok in ki’ óoltiik yéetel xan yo’osalo’ob ts’o’ok in seen kaniko’, leti’ob u múuch’ k’a’axal u le’ob cuhune uti’al u tsíikta’al naaj yéetel k bin ich u kool in nool yéetel in ka’ suku’uno’ob.

U xíimbalta’al xt’úulbej tu ts’u’ loba’anile’ a machmaj máaskabo’ob yéetel báato’ob uti’al a ch’akik u le’ cuhune’, ka’ana’antsilil, ba’ale láayli’ náaysaj óole’. Yáan súutuke’ k xíimbal ich xts’ots’opluuk’il tu’ux k jakchajal yéetel k ts’ipk’ajal, beyxan ku bo’onbo’onpajal k nook’ yéetel luuk’ keex ma’ chúunuk le meyajo’. Wa keex xan je’el u béeytal k máan ichil jump’éel beel jae’ uti’al k jáan ichkíili’, lelo’ siis óol yéetel jets’ óol. Tu yáam le beejo’ ku bin k báaxal t’aan uti’al ma’ k ilik k k’uchul. Ken k’uchuko’on te’ tu’ux ko’on meyajo’ k jáan je’esikikbáaj yéetel k uk’ik ja’.

U ch’a’akal u le’ cuhune’ p’isbáaj u ka’anal tumeen ka’analtak u k’abo’ob, le o’olale’ u che’ilo’ob bambooje’ ku k’a’abéetal bey eebil uti’al k na’akal ka’anal. Tu tso’okole’ le bamboojo’ ts’u’utsuy che’ leti’ meentike’ ku yáantiko’on uti’al k na’akal séeba’an, bey xan yo’osal le joolo’ob utsil k’óoyláanta’ano’ob tu’ux k yáa’che’tiko’. U na’akal máak ka’anale’ bey wa sajbe’entsile’ ba’ale’ jach tu jaajile’ ma’ beyo’ tumen chen bey mix ba’ale’ ken a wile’ ts’o’ok a k’uchul tu k’ab le che’o’. Uti’al a na’akal tu k’abe’ k’a’abéet mu’uk’a’anech uti’al a péeksik le báat yéetel le máaskabo’, tuméen u le’ le kuhuno’obo’ núuktak yéetel je’el u lúubul ta wóok’ole’. Bey in wóol ka’achile’ wa jach chéen ch'a'abil ka' tin yáax ilaj in ka’suku’uno’ob u na’akalo’ob ka’anal, tin tukultaje’ wa beyxan je’el in meentike’ kex juntúul máaken mix ba’al u wóojel. Ku ts’aik utsile’ jtsa’ayen yéetel ki’imakchaj in wóol, beyxan tin wu’uyaj in p’éeli’tal yéetelo’ob kex wa chéen jun chan súutuk.



Mina’an mix jump’éel kisbuuts’ uti’al k púutik u le’ le cuhuneo’bo, ts’o’okole’ uti’al ka’ a k’óoch junk’áal yéetel ka’ xíimbalnakech ka’ap’éel milee’ jump’éel ba’al ma’ jach chéen ch’a’bili’. K xíimbal tu kool k nool tak tu naajil, keex junk’áal babalsut k beetik. Yaan k’íine’ ku náaksik in wóol, óol in xump’atik. Chéen ba’ale’ ba’ax jak’ik in wóole’, in ka’láak’o’obo’ ma’ wa ka’ana’antako’obi’, leti’obe’ ku seen che’ejtikeno’ob yéetel ku ya’aliko’obe’ bey suuka’anili’ u kuxtalo’oba’.

Ts’o’okole’ k jaykúunsik u le’ le cuhune’ob yóok’ol le lu’umo’ yéetel k múuchkíinsik keex tak junk’áal u wáalal. Beytuno’, k chúunsik k jatik’esiko’ob jujump’éelil tu táan chúumukil. Jump’éel meyaj ma’ chéen ch’a’bili’ tu’ux ku k’a’ana’antal jump’íit a muuk’ ba’ale’ u súutukil u ja’atal u le’ cuhuneo’be’ jach ku ka’ansik u muuk’ u k’aab máak. U ts’ook’e, bey wa ts’oka’an le ts’u’uts’uy meyajo’oba’ ba’ale’ ma’tan in wilike’ wa chéen ma’ k’uchuk u jach talamilo’.

Ti’ u chúumbale’, táan in wu'uyikinbáaj je'el in tsa'ayale' táan in wa'alike' je'el in k'axláantik u le’ cuhuneob ti’ u wíinikilche’il le naajo’. Ba’ale’ ku talamtalten yaan jump’éel tsoolil k’a’abéet u bisa’al. Le je’elo’ k’a’abéet u táan óolta’al u ta’asal tu beelil beyxan u ts’a’apal toj, ka’abéet u yutsil k’axta’al ti’ le che’obo’ uti’al ma’ u jalchajal lu’um. Le le’obo’ k’a’abéet u k’a’axalo’ob óoxp’éel tu’uxil: tu chúumuk, tu k’as p’iich yéetel tu xuul. K’a’abéet jach kanáanbil u k’a’axal tu tojil, jump’éel ba’al ma’ in kani’. Ts’o’ok in cháanbel jóok’ol táanil yéetel in kaambalil, ba’ale’ láayli’ k’a’abéet in ts’aikinbáaje’.


A máansik a kuxtal ti’ maaya kaaje’ ma’ je’ex a kajtal ti’ jump’eel noj kaje’ tumen le ken jo’pok a k’axik jump’éel naje’ óol tuláakal le táankelem xi’ipalalo’obo’ ku taal u yáantecho’ob. Beyanil, tu láakal in máasewáal maya ch’i’ibale’ óotsilo’ob, tumeen wa yo’osal taak’ine’ ma’ jach yaanti’obi’, ba’ale’ tuláakalo’obe’ jach ayik’alo’ob tumen ku paklan táan óoltikubáajo’ob yéetel ku yáantikubáajo’ob ti’ ba’ax ku k’a’anantal. In tukultik tene’ ayik’alo’ob xan yéetel u páak’alo’ob, mina’an u jeel ba’al beyo’.

Ba’ale’ u meyajtik máak koole’ ma’ chéen ch’a’abili’ jump’éel ts’u’uts’uy meyaj, leti’ ts’o’ok in kanik ichil lek in bin xíimbal San Antonio. Yaan a páaktik le k’áaxo’, beyxan jach k’a’abéet u yáantal u yeej a máaskabo’ob. Ka tóokik le kool yéetel wa jaytúul uláak’ ajkolnáalo’ob, ts’o’okole’ ma’ili’ úuchuk le paak’alo’ ku ka jáanilkúunta’al tu ka’aten.

Ba’ale’ ki’imak óolalil xan a jáanilkúuntik a kool. Ken ajkech ja’atskab k’iine’ ka wilik le ki’waj ku lookáankil yéetel u yooxoláankil ts’áaja’an tumeen le xko’olelo’ob yóok’ol u lelemkil chakt’abe’en k’áak’il le k’óobeno’. Jump’éel le jach k’aj óola’an ki’waja’ leti’ u k'aab le kaax ts’áaja’an u iisilo’ob yéetel u le’ cilantro ku jaanta’al yéetel u chokol waajil xi’im. Le k'aabe’ jump’éel suuka’an jaanal, le ki’waja’ jéeba’ax k’iine’ ma’alob uti’al jaantbil.



6:00 u taal u sáastale’, kolnáalo’obe’ ts’o’ok u búukintiko’ob u yeexo’ob yéetel jump’éel chowak k’ab beyxan u jo’osmajo’ob u yeej u máaskabo’ob u puli’. Ichil a xíimbal táankabe’ ka wu’uyik u ch’i’ch’i’áankil le ch’íich’o’obo’, ka wilik u p’ul ja’il le k’áaxo’ beyxan u léembal u juul le k’iin uti’al u chéen taal u chúunk’intalo’. A woojel túun tu súutukile’ ma’alob k’iin uti’al bin ich kool. Lek in bin tu kool in noolo’obe’ ku bisik ten 15 wa kex 20 minutes, yaan k’iine’ k’a’ana’an in na’akal ti’ búu’tun. Mantats’ uts tin wich in cha’antik u chowak tsoolil le ya’ax nal yéetel u pak’áalil le ja’aso’obo’. Yaan k’iine’ láayli’ je’el a wilik mejen jaalejo’ob táan u jaantiko’ob u yich Cuhune te’ bejo’ bey xan uláak’ ba’alche’ob yéetel ch’íicho’ob jée’bix panch’eelo’ob yéetel xt’uut’o’ob.

U k’iinil meyaje’ ku chúunsa’al yéetel u tse’elel le aak’o’ob kíinsik le pak’áalo’obo’ yéetel ku jóoya’ta’al le nalo’ uti’al ka t’a’ajlak yéetel ka píimlak u yich. Le Maya’obe’ jach jmeeyjil máako’ob yéetel jach chúuka’an u yóolo’ob u meyajtik u koolo’ob tumeen ku alab óoltiko’ob le pak’alo’ob ti’ u jaanalo’ob sáasamal. Tuláakalo’obe’ yaan u koolo’ob chuuptak yéetel u pak’áalil ja’as, ts’íim, makal yéetel nal. Mix bik’in a kíimil yéetel wi’ij wa ya’ab ba’al a paak’maj ichil a kool.



Beyo’ ya’ab ba’alo’ob ka kanik ichil jump’éel maya kaaj. Le jkajnáalo’obe’ éetailo’ob yéetel tuláakalo’obe’ múuch’o’ob, jump’éel ba’al a’alik máaxen. Beytuno’ to’one’ máasewáalo’on, le beetike’ mantats’ k’a’ana’an k e’esik k miatsil beyxan máaxo’onyéetel xan k nook wa k t’aan, wa tak ichil k k’iimbesajo’on wa keex u suukbe’enilo’ob bix k k’axik náajil wa k meentik k koolo’on.


Photos by Florencio Rash and Aaron Palacio



_________________________

Florencio Rash is an English major at the University of Belize. He lives in Roaring Creek Village and enjoys playing football and spending time with his family.



The Yucatec Maya translators Ismael Tun, Jessica Tuz, Melissa Ake, Jassem Cahuich, and Joshua Avilez are students at Universidad Intercultural Maya de Quintana Roo (UIMQROO) in Mexico.




Comments


Editor  

Ivory Kelly

 

Assistant Editors

Aaren Guzman

Marlon Martinez

Ashley McFadzean

Editorial Assistants

Jessica Koop

Moises Martinez

Shanti Oh

Technical Assistant

Bronwen Forman

Original Photographer

Tamika Chen

 

Original Graphic Designer

Aaron Palacio

 

Original Web Designer 

Harnoor Tut

Email:

comepose@ub.edu.bz  

Proudly created with Wix.com

bottom of page